Traditsiooniline meedia uues kuues: kes jagab biiti ja kes on lihtsalt "olemas"?
Sissejuhatus
Vana meedia on juba ammu aru saanud, et ainult paberi või tele-eetriga kaugele ei purjeta. Samas on see, kuidas nad "uude meediasse" sisse elavad, täiesti seinast seina. Ühed on teinud sellest oma peamise rahapuu, teised aga siplevad ikka veel vana kooli süsteemide otsas ja nende veebiväljund on pigem kohustuslik lisa kui tõsine asi.
1. Oskuslik uue meedia kasutus: The New York Times (NYT)
NYT on vist kõige parem näide sellest, kuidas uus meedia ei ole neile enam lihtsalt "lisaväljund", vaid kogu äri keskpunkt. Nieman Labi artiklist selgub, et NYT digitaalsete tellimuste kasv on täiesti hullumeelne ja see ei näita mingit raugemise märki.
Ainuüksi 2020. aasta esimeses kvartalis lisasid nad rekordilised 587 000 uut digi-tellijat, mis tõstis nende digitaalsete tellijate koguarvu üle 5 miljoni. See on oskuslik kasutus just sellepärast, et nad on suutnud inimesed panna reaalselt sisu eest maksma ka netis. Nende endine tegevjuht Mark Thompson märkis, et nad ongi liikunud mudelini, kus digitaalne tellimus on nende äri süda. Nad ei viska lihtsalt lehte netti, vaid nad on loonud süsteemi, kus digitaalne reklaam ja tellimused toovad sisse piisavalt, et mitte sõltuda enam paberlehe müügist. See on puhas "uus meedia" oma parimas vormis.
(Allikas: Nieman Lab - The New York Times’ success with digital subscriptions)
2. Lahja esitus: USA kohalikud teleuudised
Pew Research Centeri andmed kohalike teleuudiste kohta näitavad aga hoopis nukramat pilti. Kuigi meile võib tunduda, et igal telekanalil on oma veebileht ja Facebook, on see nende põhikanali (tele-eetri) kõrval tegelikult väga "lahja" ja ebakindel värk.
Nende andmetest tuleb välja, et kuigi kohalikke teleuudiseid vaadatakse eetri kaudu ikka veel palju, on nende digitaalne pool finantsmõttes täiesti lapsekingades. Nende digitaalne reklaamitulu on võrreldes tele-eetri tuluga ikka veel väga väike murdosa. Suurem osa nende rahast tuleb endiselt nn "retransmission fees" (tasud, mida kaabeltelevisiooni pakkujad neile maksavad), mitte nende uue meedia edust. Nad on netis küll olemas, aga nad ei suuda seal domineerida ega raha teenida samamoodi nagu NYT. Nende veebiväljund on pigem koht, kus lihtsalt hoitakse klippe, aga päris äri ja "muskel" on ikka veel vana kooli eetris kinni.
Comments
Post a Comment