Eben Mogleni vabavara ennustus: mis läks täppi ja mis lendas täiega vastu taevast?

Sissejuhatus

Selle nädala lugemine oli Eben Mogleni 1999. aasta essee vabavara ja autoriõiguse surma kohta. Kui seda teksti praegu lugeda, siis on see ikka korralik ajarännak. Vana oli täielik idealist ja uskus õhinal, et interneti tulek ja vabavara tõmbavad suurtele korporatsioonidele koti pähe ja kogu see vana intellektuaalomandi pask kaob ära. Kui nüüd vaadata, mis paarikümne aastaga päriselt sai, siis pilt on suhteliselt pooleks. Osades asjades pani ta nii täpselt, et jube, aga teises osas elas ta ikka täielikus roosas mullis. Autoriõigus ei ole ju kuskile kadunud, vaid on muutunud kordades nahaalsemaks.

Kõige täpsem ennustus: vabavara teeb kinnisele tuimalt ära

Kui otsida tekstist see üks asi, mis tal kõige paremini täppi läks, siis on see jutt vabavara võidukäigust. Ta ütles otse välja, et kui lasta inimestel netis vabalt ja tasuta koos koodi kirjutada, siis selline avatud värk on lihtsalt tehniliselt nii palju kõvem, et suletud uste taga nokitsevatele firmadele tehakse tuimalt silmad ette.

Ja siin oli tal täiesti õigus. Vaata lihtsalt ringi, terve tänapäeva interneti infrastruktuur, serverid ja pilveteenused jooksevad tegelikult vabavara ja Linuxi peal. Hea näide on nutitelefonid, kus terve Androidi ökosüsteem on ju tuumalt Linux. Moglen sai juba toona aru, et ükski firma, isegi kui neil on miljardeid dollareid, ei suuda palgata nii palju progejaid, et võistelda terve maailma vabatahtlike arendajate armeega. Tänapäeval ei viitsi peaaegu ükski IT firma enam asju nullist leiutada, vaid kõik laovad oma asjad tuimalt mingitest vabavaralistest valmis koodijuppidest kokku. Isegi Microsoft, kelle endine juht Steve Ballmer karjus kunagi, et Linux on cancer, aga lõpuks pidid nad ikkagi alla andma ja ostsid 2018. aastal GitHubi ära. Nad said lihtsalt aru, et kommuuni vastu ei saa ja targem on kampa lüüa kui rongist täiesti maha jääda.

Kõige valem ennustus: tarkvara omandina sureb välja

Kõige ekslikum on aga see suur väide, et tarkvara omandina on hukule määratud ja kinnise tarkvara tööstus kaob lõpuks täielikult ära. Moglen arvas, et kuna internetis on asjade kopeerimine tasuta, siis kukub kogu autoriõigusele ehitatud ärimudel kokku ja info ongi lihtsalt vaba.

Siin pani ta ikka nii räigelt puusse, et vähe pole. Ta alahindas täiega seda, kui osavalt suured firmad suudavad kohaneda. Vabavara ei tapnud tasulist asja tegelikult ära. Võtame kasvõi Microsoft Wordi. Jah, meil on tasuta LibreOffice olemas, aga reaalsuses on Word ikkagi mugavam ja kõik maksavad selle litsentsi eest tuima näoga edasi.

Veel haigem on see, mis toimub praegu mängumaailmas. Moglen unistas vabast infost, aga reaalsuses ei oma me enam mitte midagi. Isegi tänapäevaste füüsiliste plaatidega on asi nii kaugele arenenud, et plaat on tihti lihtsalt mingi juriidiline koodivõti. Sa lähed poodi, ostad uue Call of Duty või Star Warsi plaadi, paned masinasse ja avastad, et nagunii pead reaalse 150 gigase mängu netist alla tirima, sest plaadil on ainult mingi alglaadur. Konsoolid on nagunii liikunud puhtalt digitaalseks, vaata kasvõi PS5 Digital versiooni ja kõik istuvad Xbox Game Passi või PS Plussi otsas. Sa maksad iga kuu lihtsalt renti. Ja mis on kõige hullem, kui sa saad platvormil mingi suvalise bänni või ei saa oma kontole enam mingil põhjusel sisse, siis on kogu see tarkvara ja mängud, mille eest sa oled ränka raha maksnud, sekundiga läinud. Keegi ei aita sind ja sa jääd täiesti tühjade kätega. Autoriõigus ei surnud ära, see peideti lihtsalt uute digilukkude taha ja meist tehti platvormide orjad.

Kokkuvõte

Lõppkokkuvõttes jagas Moglen tehnoloogia koha asja, aga ta alahindas täielikult, kui kavalalt firmad oma raha oskavad taga ajada. Vabavara küll võitis serverite ja koodibaasi tasandil, aga tavatarbija jaoks leidis autoriõigus lihtsalt uue ja palju nahaalsema viisi, kuidas ellu jääda ja meie taskutest raha edasi pumbata.