Paber või päris oskused: mis IT-tööturul tegelikult loeb?

Sissejuhatus

IT-sektoris käib kogu aeg üks igivana vaidlus selle üle, kas paberit on üldse vaja või piisab lihtsalt sellest, kui sa oskad koodi taguda. Osad vanad kalad ütlevad, et ülikool on ajaraiskamine ja kõik õpib nagunii Google'ist ära. Reaalsus on aga see, et tööturul on oma kindel koht nii paksul akadeemilisel diplomil, spetsiifilisel kutsetunnistusel kui ka praktilisel rakendusharidusel. Küsimus on lihtsalt selles, kuhu sa täpselt välja tahad jõuda.

Klassikaline kõrgkoolidiplom (nt Tartu Ülikooli)

See on see kõige paksem teoreetiline põhi. Siin ei õpetata sind niivõrd koodi kirjutama, kuivõrd sellest aru saama, miks asjad nii töötavad. Sa õpid kõrgemat matemaatikat, algoritmiteooriat ja andmestruktuure. See paneb su aju n-ö teistmoodi tööle ja annab sulle vundamendi, mille peale on tulevikus lihtne uusi tehnoloogiaid ehitada. Tööle minnes oled alguses ikka suht koba, sest sa pole praktilisi asju eriti teinud, aga pikemas perspektiivis on sul olemas baas, et ehitada keerulisi süsteeme. Seda teed tasub minna, kui sa tahad tegeleda teadustöö, masinõppe või mõne muu deep-tech valdkonnaga, kus ilma tugeva teooriata oled lihtsalt käpuli.

Rakendus- ja kutseharidus

Siin on fookus täiesti vastupidine. Asi on lihtne: vähem abstraktset teooriat, rohkem reaalset tegemist. Sa ei hakka seal mingit tuumateadust leiutama, vaid õpid selgeks konkreetsed ja praktilised oskused, mida on kohe praegu tööturul vaja. Koolist tulles oled sa valmis spetsialist, kes oskab kohe esimesest päevast midagi ehitada. See on parim valik siis, kui sa tahad võimalikult kiiresti tööturule siseneda ja reaalseid asju tegema hakata. Miinus on see, et see laiem pilt ja teoreetiline vundament võib puudu jääda, mis võib tulevikus keerulisemate ülesannete puhul takistuseks saada.

Erialased sertifikaadid (Cisco, Microsoft, AWS)

Sertifikaadid on nagu relvaluba konkreetse püssi jaoks. Sa ei õpi tundma kõiki relvi, aga sa oled ühe konkreetse asja meister. Tööandja jaoks on see nagu otsetee. Kui tal on vaja inimest, kes oskaks püsti panna AWSi pilveteenuseid, ja sul on vastav paber ette näidata, siis pole pikka juttu. See on parim viis oma palganumbri kiireks tõstmiseks või karjääris uue suuna võtmiseks. Aga siin on ka suur oht. See paber aegub sisuliselt koos tehnoloogiaga. Kui sa muid teadmisi kõrvale ei kogu, siis oledki lõpuks lihtsalt ühe konkreetse firma toodete "nuppude klõpsija" ja kui see firma turult kaob, on ka sinu paber väärtusetu.

Ja kuhu paigutub siin TalTechi IT-teaduskond?

See ongi see konks, millega paljud segadusse satuvad. Kuigi TalTechist saad sa täiesti klassikalise akadeemilise diplomi, on tema IT-teaduskonnas endiselt alles väga tugev endise IT Kolledži pärand. See tähendab, et TalTech on tegelikult tark hübriid. Sa saad kätte selle vajaliku akadeemilise ja teoreetilise põhja, ilma milleta sa pikemas perspektiivis tippu ei jõua. Samal ajal on õppekavades aga väga tugev praktiline ja "hands-on" fookus, mida klassikalistes ülikoolides tihti nii palju pole. Sa ei ole kooli lõpetades lihtsalt kuiv teoreetik, aga sa pole ka ainult ühe tehnoloogia spetsialist. Sa oled insener, kellel on nii lai silmaring kui ka praktilised oskused. Ja see ongi see, mida tööturg praegu kõige rohkem otsib.