Sama IronWolf, uus kleeps ja topelt pahandust: miks ma Synology kõrvale viskasin

Sissejuhatus

Selle nädala ärimudelite teema ja eelmise Plexi postituse jätkuks tahan rääkida veel ühest firmast, mis on teinud täpselt samasuguseid tarbijavaenulikke lükkeid. Tegu on Synologyga ja nende viimaste aastate kõvaketaste ärimudeliga. Olgu öeldud, et mul endal oli enne kodusele TrueNAS serverile üleminekut üks Synology karp täiesti olemas. Igati kena ja toimiv asi. Aga põhjus, miks ma sealt lõpuks minema kolisin ja miks ma sinna enam tagasi ei lähe, on ehtne näide sellest, kuidas ahnus tapab lõpuks hea toote.

Kehvem ketas, uus kleeps, aga hind on laes

Kõige pealmine fakt, mis paljudele kahe silma vahele jääb, on see, et Synology ei tooda tegelikult ise mitte ühtegi kõvaketast. Nad võtavad turult juba olemasoleva raua, kirjutavad firmware üle, lükkavad oma kleepsu peale ja müüvad julma juurdehindlusega edasi.

Aga asja teeb eriti haigeks see hinnaklassi ja kvaliteedi suhe. Synology oma kleepsuga kettad on reaalsuses maksimaalselt mingid keskmise taseme enterprise kettad või täiesti tavalised baasmudelid. Samal ajal on turul olemas näiteks Seagate IronWolf Pro või Exos, mis on põhimõtteliselt tippude tipp. Ja mis on kõige absurdsem? Sa saad osta selle tippklassi IronWolf Pro ketta reaalselt odavamalt, kui Synology küsib oma tavalise WD Redi või baas-IronWolfi tasemel kleepsuketta eest.

Sa võiksid ju öelda, et maksad lisaraha turvatunde ja garantii eest. Tegelikult ei maksa. IronWolf Pro, mida ma ise kasutan, tuleb viieaastase garantii ja kolmeaastase Seagate Rescue andmepäästeteenusega. See tähendab, et kui ketas lendab õhku, siis Seagate reaalselt proovib su andmed sealt plaadilt välja lugeda. Synology kodukasutuse HAT3300 seeria kettal on kõigest kolm aastat garantiid ja mingit andmepäästmist pole isegi unes näha. Sa maksad seega reaalselt nõrgema ketta eest rohkem raha, saad lühema garantii ja null andmeturvet lihtsalt selle eest, et ketta peal on õige firma logo.

Süsteem, mis keelab su oma raua ära

Kui see rahalüps ei olnud juba piisavalt nahaalne, siis läks kogu lugu täielikult rappa. Synology teatas, et nende uued Plus seeria NASid hakkavad nõudma kas Synology brändiga ketast või mõnda üksikut ametlikus nimekirjas olevat mudelit. See tähendas reaalselt seda, et kui sa paned sinna sisse täpselt sama Seagate IronWolfi ketta, mida Synology oma kleepsu all kallimalt müüb, siis tarkvara blokeerib su lihtsalt ära. Süsteem ei lase sul isegi storage pooli luua. Ei mingit hoiatust, et võtad riski enda kanda. Uks pandi tuimalt kinni.

Lõpuks tegi Synology DSMi uuendusega küll osalise kannapöörde ja lubas tavalised kettad taas Plus seeriasse, aga konksud on endiselt alles. M.2 NVMe SSD kettad peavad endiselt olema nende omad. Mis aga kõige hullem, sügav health telemetry jääb ainult Synology ketaste privileegiks. See on eriti irooniline, sest just Seagate IronWolf oligi algselt tuntud selle sügava tervisejälgimise funktsiooni poolest. Synology lihtsalt võttis teise firma loodud funktsiooni ja lukustas selle oma kleepsu taha. Ja see kannapööre ei tulnud neil muidugi mingist heast südamest, vaid puhtalt sellepärast, et kogukond tõstis sellist kisa, mis hakkas reaalselt müüginumbreid hävitama.

Miks TrueNAS ja vaba kommuun pika puuga ära teevad

Synology on okei valik siis, kui sa ei jaga IT asjadest ööd ega mütsi ja tahad lihtsalt, et mingi karp nurgas sinu perpilte varundaks. Aga niipea, kui sa tahad asjast natukenegi aru saada ja kontrolli omada, kaob ostetud karbi mõte täielikult ära.

Arvutame kiiresti. Nelja pesaga Synology maksab laias laastus 650 kuni 700 eurot ilma ketasteta. Samal ajal saad sa järelturult mingi Dell OptiPlexi või HP EliteDeski otsides isegi 150 euroga kätte. Sinna mahub hädaga kolm-neli ketast, seal on normaalne protsessor, lükkad tasuta TrueNAS Scale peale ja ongi valmis. Mul endal on sarnane masin i7 protsessori, 32 GB RAMi, GTX 1060 ja nelja 8TB IronWolf Pro kettaga.

TrueNASi ja iseehitamise suurim eelis ongi vabadus ja kommuun. TrueNAS on tasuta Linuxi baasil süsteem, mida kasutatakse reaalselt enterprise tasemel suurtes korporatsioonides. See pole mingi nurgas nikerdatud hobi. Kui sul on raha vähe, alustad odava rauaga. Kui tekib vaba pappi, lükkad sisse 2.5 või lausa 10 gigabitise võrgukaardi ja asi lendab. Synology puhul oled sa oma karbis kinni ja ei saa peale ketaste reaalselt midagi uuendada.

Ja mis kõige tähtsam, kommuun aitab. Kui sul tekib TrueNASiga mingi mure või tahad midagi spetsiifilist ehitada, siis avatud koodiga Linuxi kommuun on meeletult suur ja lahendus on alati olemas. Synology puhul oled sa vendor lock-in lõksus. Sa oled täielikult sõltuv sellest, kas üks korporatsioon suvatseb sulle mingit funktsiooni lubada või otsustab järgmise uuendusega su kettad üldse ära blokkida.

Kokkuvõte

Lõpetuseks on see täpselt see sama loogika, millest ma Plexi ja Jellyfini postituses rääkisin. Kui sa müüd kliendile midagi, siis müü talle päriselt väärtust. Kui sa võtad turul juba olemasoleva asja, kleebid sinna oma logo peale ja hakkad asju kunstlikult lukku keerama, on vaid aja küsimus, millal kasutajatel kopa ette viskab. Tarkvara ja andmed peavad olema sinu enda kontrolli all, mitte sõltuma ühegi kleepsumüüja armust.