Vabavara vs kommerts: Jellyfini turg ja Plexi nahaalne freemium

Sissejuhatus

Selle nädala teema rääkis arendusmudelitest ja ärimudelitest. Kuna mul kodus jookseb reaalselt kasutuses meediaserver, siis ei pidanud ma kaua näiteid otsima. Võtan lahti kaks täiesti erinevate juurtega projekti, mis teevad sisuliselt sama asja ehk voogedastavad filme ja seriaale koduvõrku, aga on täielikult erinevate arendus- ja ärimudelitega. Ühel pool on vabavaraline Jellyfin, mis on puhas "turg" Eric S. Raymondi mõistes, ja teisel pool Plex, mis on samm-sammu haaval suletumaks läinud freemium rahamasin.

Jellyfin ehk raamatupidajateta turuplats

Jellyfin on ideaalne näide "turu"-stiilis vaba tarkvara arendusest. Kogu asi sai alguse 2018. aastal, kui Emby meediaserverist lõigati üks ots maha ehk tehti klassikaline fork. Põhjuseks oli see, et Emby läks järsku kinnise koodi peale üle ja kogukonnal viskas kopa ette. Jellyfini projektil pole mingit ühte firmat, kes seda arendab, mitte ühtegi Scrum Masterit, sprinti ega Wall Streeti rahameeste survet. On lihtsalt hunnik vabatahtlikke progejaid GitHubis, kes koodi taovad ja vigu parandavad. Puhas Raymondi turumudel, kus igaüks toob oma panuse ja asi kasvab orgaaniliselt.

Mina ise jooksutan seda oma TrueNAS serveris ja ausalt öeldes töötab see täiega paremini kui oleks osanud loota. Mul on selle otsas GTX 1060, mis teeb NVENCi kaudu transkodeerimist jooksvalt, kui kellegi teler mingit vormingut natiivselt ei toeta. Ja kogu see värk on tasuta. Ilma ühegi "Premium" maksumüürita, ilma reklaamideta, ilma kohustusliku pilvekontota. Nende ärimudel on sisuliselt see, et ärimudelit ei olegi. See on puhas annetustepõhine ja vabatahtlike vabast ajast ehitatud projekt. Mõned progejad teevad seda tööandja ajal, mõned õhtuti. Raha seal liigub minimaalselt, aga tarkvara on olemas ja reaalselt töötab paremini kui enamik tasulisi alternatiive.

Plex ehk freemium pudelikael: tahad filmi vaadata, aga pead netti logima

Plex alustas aastal 2008, olles algselt ise Xbox Media Centeri ehk XBMC fork. Me oleme teinud siin täieliku ringi: XBMC-st sai Kodi, sealt sai fork nimega Plex, Plex läks kommertsiks ja nüüd on tekkinud Jellyfin kui vastukaal. Täielik tarkvaraarenduse eluring.

Plex kasutab klassikalist freemium ärimudelit, aga viimastel aastatel on see minu silmis ikka täiesti käest ära läinud. Kõige lihtsam vaatamine küll toimib, aga kõik normaalsed funktsioonid nagu riistvaraline transkodeerimine, mobiilivaatamine väljaspool kodu, offline-allalaadimine ja värske sisu sünkroonimine on Plex Passi taga lukus. See maksab kas 7 dollarit kuus, 70 aastas või 250 kogu eluks. Pealegi on nad viimasel ajal isegi põhilisemaid asju nagu kaugserveri ligipääsu tuima näoga kärpima hakanud, et inimesed raudselt Plex Passi oleksid sunnitud võtma.

Kõige hullem on aga see, et Plex nõuab sisuliselt internetiühendust ja nende konto kaudu sisselogimist, et saaksid omaenda kettal omaenda faile vaadata. Sa ostsid serveri, panid peale raua, ostsid või riputasid kuskilt alla failid, aga kui Plexi serverid on maas või nad otsustavad su konto kinni panna, siis kogu su kodune meediaserver ongi lihtsalt lukus. See on täpselt see, mida Eben Moglen tollal ennustas ja mis päriselt ka juhtus. Tarkvara pole enam sinu oma, isegi kui see su enda raua peal jookseb.

Kumb siis võitis?

Tehniliselt on Plex jõudnud viimasel ajal kohati Jellyfinist kehvemasse seisu ja terve kogukond on järjest Jellyfini poole kolimas. Kui vaatad Redditis r/selfhosted foorumit, siis iga teine postitus on praegu "migreerisin Plexist Jellyfini" lugu. See tuletab meelde seda, mida Gaben kunagi piraatluse kohta ütles: kasutajate lahkumine on teenuse probleem, mitte hinna probleem. Plex oli omal ajal kõva asi, aga on hakanud vaikselt hapuks minema, sest freemium mudelis tuleb ühel hetkel alati see moment, kus investorid tahavad üha enam pappi välja pressida.

Minu jaoks on vaba tarkvara turu-stiilis arendus selgelt võitnud. Mul jookseb TrueNASi peal Jellyfin, ma ei maksa sentigi kuutasu ja mul on täielik kontroll oma meediaserveri üle. Jellyfin pole sellest perspektiivist kunagi ohus, sest seal pole mingit investorit, kellele oleks vaja raha tagasi maksta. See näitabki täpselt ära, miks vabavara turg töötab pikas plaanis stabiilsemalt kui suletud kommertsärimudel, vähemalt minusuguse kodukasutaja jaoks.