4K telekate suurim absurd: miks ma pean kaablit vihkama?

Sissejuhatus

See teema on ilmselt iga koduserveri omaniku ja kvaliteedi nautija põrgu. Sa lähed poodi ja ostad mingi hullult kalli 1500-eurose tippklassi OLED teleka. Paberil on kõik ilus: sellel on sees ülikiire Wi-Fi 6, mingid ulmelised uued pildiprotsessorid ja kõik jutud. Aga siis sa vaatad sinna teleka taha ja avastad, et seal ilutseb ikka veel vana hea 100-megabitine LAN port.

Kuidas see üldse võimalik on?

Ma ei tee nalja. Isegi kõige uuematel ja kallimatel LG, Samsungi või Sony mudelitel on see säästuport täiesti tavaline nähtus. Tootjad säästavad mingi heal juhul mõnikümmend senti gigabitise võrgukiibi pealt, aga reaalsus on see, et nad keeravad sellega kasutajale korralikult käru.

Kui sa tahad oma isiklikust serverist otse telekasse kaabliga mingit korralikku 4K Remux filmi saata, siis pilt hakkab lihtsalt tuimalt hakkima. Sellised rasked failid nõuavad stabiilselt tihti üle 100 megabiti kiirust ja see vana säästuport jääb lihtsalt tohutuks pudelikaelaks. Sa võid muidugi proovida seda üle Wi-Fi vaadata, aga kui sa elad kortermajas, kus naabrimehe ruuter su signaali segab, siis on ka seal hakkmine garanteeritud. Kaabel on alati olnud stabiilsuse kuningas, aga telekatootjad on otsustanud selle lihtsalt ära tappa.

Sunnitud lisakulu ja nahaalne äriplaan

Kõige absurdsemaks teeb selle asja see, et samal ajal on telekal endal täiesti olemas kiire USB 3.0 port. Kui sa oled piisavalt tark ja viitsid internetist uurida, siis avastad, et sa saad osta mingi 15-eurose USB-to-LAN adapteri, selle telekale külge pista ja saadki oma gigabitise ühenduse kätte. See tähendab, et telekas on tegelikult võimeline seda kiirust vastu võtma, aga tootja lihtsalt koonerdas paarikümne sendi pärast ja ei pannud õiget porti kohe sisse.

See sunnib sind minema ja ostma mingi eraldi 150-eurose Apple TV või Nvidia Shieldi. Või siis teise äärmusena hakkad netist adaptereid tellima, et lahendada probleem, mida tootja ise tekitas. See on täielik tarbijale näkku sülitamine. Ja ma isegi kahtlustan, et see pole niivõrd koonerdamine kui hoopis kaval ja nahaalne äriplaan. Nad teavad, et enamik inimesi vaatab ainult Netflixi ja YouTube'i, kus videod on nii kokku pakitud, et 100 megabitti on enam kui piisav. See väike protsent koduserveri vendadest, kes tegelikult tahaksid omaenda kvaliteetset meediat vaadata, ei ole nende sihtgrupp. Neid lihtsalt ignoreeritakse. Füüsilise raua pealt hoitakse kokku täpselt seal, kus see natukenegi nõudlikumale kasutajale kõige valusamalt kätte maksab.